Sõiduki vedrustuse remont: 6 märki, et sinu auto seda vajab

Sõiduki vedrustusel on oluline roll sõidumugavuse ja teekasutatavuse harmoonilise tasakaalu tagamisel. Seega, kui viimasel ajal tundub autoga sõitmine nagu Ameerika mägedel, on aeg otsida märke vedrustussüsteemi riketest ja kaaluda sõiduki vedrustuse remonti.

Järgnevalt on toodud 6 märki sellest, et sinu auto vedrustus võib vajada tööd!

Sõiduki vedrustussüsteemi tähtsus

Ebamugavustunnet põhjustavad põrutused ei ole ainus probleem, kui tegemist on vigase vedrustusega. Lisaks löökide ja teepinna vibratsioonide summutamisele vastutab sõiduki vedrustussüsteem ka mitmete teiste oluliste aspektide eest.

Eelkõige - ohutus. Sõiduki vedrustussüsteem tagab, et auto ei kaota kontrolli äkiliste manöövrite, hädapidurduste, kurvide ja muude sarnaste olukordade ajal. Samuti aitab see hoida rehvide kontakti teega, tagades korraliku haardumise teepinnaga ning aidates kaasa stabiilsele juhtimisele ja tundlikule pidurdamisele.

Suurema raskuskeskmega sõidukite, näiteks maasturite ja veoautode puhul vähendab vedrustussüsteem ka ümbermineku ohtu. Lisaks on mõnel neist autodest reguleeritav vedrustus, mis võimaldab muuta maastikulähedust ning on kasulik erinevates tingimustes, nagu näiteks maastikul sõitmisel.

Praktilisest vaatenurgast vaadates võib hästi toimiv vedrustussüsteem aidata pikendada rehvide kasutusiga, vähendades vajadust nende sagedase vahetamise järele.

Kuidas teha kindlaks, kas vedrustussüsteem vajab remonti

Vedrustusprobleemide märkamine on ohutuse ja sõidumugavuse säilitamiseks maanteel väga oluline. Kui sõiduki vedrustussüsteem hakkab rikki minema, siis tõenäoliselt on seda näha või tunda.

Pööra tähelepanu alltoodud levinud märkidele, mis viitavad sellele, et auto vedrustussüsteem võib vajada remonti.

1. Rehvide ebaühtlane kulumine

Sõiduki vedrustus tagab rehvide korraliku kontakti teega ning hoiab rooli ja rehvid kindlalt paigas. Mis tahes kulunud või valesti reguleeritud süsteemi osa võib selle lõdvaks muuta või takistada rehvide otse hoidmist, mille tulemuseks on rehvide ebaühtlane kulumine.

Tuleks märkida, et rehvid võivad ebaühtlaselt kuluda erinevatel põhjustel. Näiteks kipuvad alarõhuga rehvidel kuluma sisemised ja välimised õlad, samas kui keskkoha kulumine on tavaliselt tingitud ülerõhust.

Märgates aga ebaühtlaseid laike rehvidel, võib kahtlustada probleeme vedrustusega. See kujutab endast ebaühtlast kulumist, mis näeb välja nii, nagu kuluksid rehvide mõned kohad kiiremini kui teised. See omakorda põhjustab sõidu ajal auto üles-alla hüppamist, sest enamasti on probleemiks kehvad amortisaatorid.

Lisaks põhjalikule visuaalsele kontrollile on veel mõned viisid, kuidas rehvide ebaühtlast kulumist tuvastada:

• Libista õrnalt käega üle rehvi pinna ja püüa leida turvise ebatasasusi (nt kõrgendatud või madalamad kohad).
• Kasuta rehvimustri sügavuse mõõtjat, et mõõta turvise sügavust erinevates kohtades kogu rehvi laiuses.
• Kui tunnetad sõidu ajal, eriti suurematel kiirustel, liigset vibratsiooni, võib selle põhjuseks olla rehvide ebaühtlane kulumine - kontrolli neid.

Rehvide ebaühtlase kulumise varajane tuvastamine ja asjakohaste meetmete rakendamine selle põhjuste kõrvaldamiseks võib tagada ohutuma ja tõhusama sõidu.

2. Väga ebatasane sõit

Mitte kõik ebatasased sõidud ei tähenda, et sõiduki vedrustussüsteemiga on probleeme, kuid see võib olla üks esimesi märke. On suur vahe väiksemate ja tegelikele probleemidele viitavate ebatasasuste vahel ning üht saab teisest eristada sümptomite ja sõiduki reaktsiooni järgi.

Näiteks on väiksemad ebatasasused väga levinud ja need tekivad regulaarselt igapäevase sõidu ajal väikeste löökaukude, lõhede või kiirusetõkete tagajärjel.

Väikese ebatasasuse korral võib sõiduk ajutiselt häiritud olla ning rehvid võivad hetkeks kaotada kontakti teega, kuid saavad seejärel kiiresti oma haarduvuse tagasi. Tavaliselt ei ole sellisel juhul kuulda ebatavalisi helisid või veidraid vibratsioone. Väiksemale ebtasasusele sattudes roolireaktsioon või juhitavus ei muutu ning saad jätkata sõitmist, nagu poleks midagi juhtunud.

Ebatasasused, mis viitavad probleemidele vedrustussüsteemiga, on tavaliselt tõsisemad ja võivad olla põhjustatud märkimisväärsetest liiklusohtlikest olukordadest või kulunud vedrustusosadest.

Erinevalt väiksematest aukudest põhjustavad „probleemi esilekutsuvad ebatasasused“ tõenäoliselt märkimisväärset ja pikaajalist ebamugavustunnet. Võib esineda liigset põrutamist, vibratsiooni ja ebastabiilsust, mis muudab sõiduki juhtimise keerulisemaks.

Lisaks sellele ei pruugi sõiduki vedrustuse rikke korral rehvid pärast löögi saamist veojõudu täies ulatuses taastada, mis mõjutab negatiivselt roolireaktsiooni või juhitavust.

3. Esi- või tagaosa vajumine

Antud juhul viitab esiosa vajumine pidurdamisel sõiduki liigsele ettepoole kaldumisele või „sukeldumisele“, seevastu esineb tagaosa vajumist tavaliselt aga kiirendamisel või raske koorma kandmisel.

On ütlematagi selge, et mõlemad märgid viitavad sellele, et sõiduki vedrustussüsteem ei tööta nii, nagu peaks, mistõttu ei pruugi liiklemine enam turvaline olla.

Näiteks võib esiosa vajumine olla märk pidurdustõhususe ja kontrolli halvenemisest, mis muudab sõiduki ohutult peatamise keerulisemaks. Samal ajal võib tagaosa vajumine, eriti kiirendamisel, mõjutada auto haarduvust ja stabiilsust, mis võib ohustada kontrolli ja juhitavust.

Kui märkad mõnda neist probleemidest, lase see viivitamatult spetsialistil üle vaadata.

4. Driftimine või tõmbumine

Veel üks märk sellest, et võib olla aeg sõiduki vedrustuse remondiks, on sõidu ajal esinev driftimine või tõmbumine. Kuigi seda võivad põhjustada ka muud tegurid, hoiatavad driftimine ja auto tõmbumine üldiselt probleemidest juhitavusega, mis on tõenäoliselt põhjustatud vigasest vedrustusest.

Driftimisel tekib tunne, nagu sõiduk hõljuks või liugleks ilma sinu sekkumiseta, mis sageli viitab ebaühtlasele rehvide kulumisele või valesti joondatud ratastele, mis on tingitud kulunud vedrustusosadest. Tõmbumine seevastu esineb siis, kui sõiduk kaldub ühele küljele, mis viitab tasakaalu puudumisele.

Nende probleemide tuvastamiseks tuleks jälgida, kuidas käitub auto sirgjoonelise sõidu ajal. Kui esineb probleeme vedrustusega, on juhtidel tavaliselt raskusi roolimisega ning nad tunnevad tihtipeale, et nende sõiduk on ebastabiilne. See võib olla häiriv ning kurnav, kuid mis kõige tähtsam, see võib ohustada reisijate ja kõigi teiste liiklejate elu.

Seetõttu on ohutuse tagamiseks ja edasiste kahjude vältimiseks äärmiselt oluline kiiresti tegutseda.

5. Õlised amortisaatorid

Kahjustatud või kulunud amortisaatorid põhjustavad sageli ebameeldiva sõidukogemuse. Üldiselt ei ole sõiduki selliseid vedrustuse osasid möödaminnes võimalik märgata, kuid kui sul tekib kahtlus vedrustusprobleemide kohta, saad ka ise (mingil määral) amortisaatoreid kontrollida.

Sõltuvalt sõiduki margist ja mudelist võib amortisaatoritele ligi pääseda auto alt või rattakoopast sisse vaadates. Vajaduse korral võib parema ülevaate saamiseks eemaldada ka ratta.

Kontrolli visuaalselt või proovi katsuda, kas amortisaatoritel on märke vedeliku lekkimisest. Kui need tunduvad märjad või õlised, tähendab see tavaliselt, et need tuleks välja vahetada.

Siiski ei pruugi visuaalne kontroll olla piisav, et tuvastada kõiki võimalikke probleeme, eriti kui tegemist on sisemiste probleemidega. Kõige parem on viia sõiduk usaldusväärse mehaaniku juurde, kes annab põhjaliku hinnangu ja täpse diagnoosi.

6. Kolksuv, koputav või kolisev müra

Kui vedrustuse piirkonnast on kosta kolksumist, koputamist või kolinat, on see esimene märk sellest, et mõni osa võib olla lahtine, kulunud või kahjustatud.

Näiteks tagavad tugihargid, mis on osa vedrustussüsteemist, et rehvid säilitavad sõidu ajal täieliku kontakti teega. Kui kuuled kolksuvaid või plaksuvaid helisid iga kord, kui kiirendad, aeglustad või sõidad üle aukliku tee, siis võta seda kui vihjet, et vedrustussüsteem vajab tähelepanu.

Veel üheks levinud probleemiks on kulunud kuulliigendid, mis ühendavad erinevaid vedrustusosi, nt rooliratta juhthoovasid või spindleid, tagades rataste sujuva ja kontrollitud liikumise. Kuulliigendite kahjustused võivad ilmneda erinevalt, kuid siiski on oluline käsitleda kõiki esinevaid märke, sest need võivad aja jooksul süveneda.

Kummalisi helisid võivad põhjustada ka lõdvad rooliotsad, katkised või nõrgenenud vedrud, kulunud või kahjustatud amortisaatorid või lahtised kinnitusdetailid (näiteks valesti pingutatud vedrustuse poldid).

Rutiinne hooldus on üks kindlamaid viise selliste probleemide vältimiseks.

Väldi võimalikke ohutusprobleeme kasutatud auto ostmisel

Enne auto ostmist on pikem proovisõit üks parimaid viise, kuidas teha kindlaks võimalikud vedrustusega seotud või muud nähtavad probleemid, mis sõidukil olla võivad.

Kui vedrustussüsteem on kulumise, kahjustuste või hooletuse tõttu kannatada saanud, ei ole hoiatusmärke kuigi raske märgata, kuulates hoolikalt vedrustuse piirkonnast tulevat ebatavalist müra, hinnates sõidumugavust ja sõiduki üldist stabiilsust, tuvastades võimalikke pidurdusprobleeme või kontrollides visuaalselt rehve ebatasase kulumise märkide suhtes. Lõppude lõpuks võib teel kontrolli kaotamine põhjustada tõsiseid õnnetusi.

Kui sul on kahtlus, et selline asi võis varem olla juhtunud ning müüja üritab kahjustatud autot müüa, ilma seda sulle avaldamata, siis kontrolli selle ajalugu. Sõiduki ajaloo aruandest võib selguda varasemaid kahjustusi ning lisaks sellele on võimalik kontrollida ka odomeetri näitu, sõiduki esialgseid andmeid, omanikuvahetusi (sagedased vahetused võivad viidata probleemidele autoga) ja muud kättesaadavat teavet.

Lõpetuseks, ära jäta kunagi vahele külastust professionaalse mehaaniku juurde. Nad saavad autot põhjalikult kontrollida nii seest kui ka väljast ning teavitada sind kõigist võimalikest probleemidest ja riskidest, mis on seotud konkreetse sõidukiga.

See võib aidata vältida tulevikus lisakulutusi remondile, rääkimata sellest, et see tagab meelerahu liikluses.