Bensiin vs. diisel vs. hübriid vs. elektriline sõiduk: millist kasutatud autot valida

Ajad, mil kasutatud autode turul olid ainult bensiini- ja diiselmootorid, on möödas. Tänapäeval on kasutatud autode mootorivalikutes vähemalt neli erinevat bensiinimootorit, äärmiselt kütusesäästlikud diiselmootorid ja uusim lisandunud elektriline jõuseade, mis on valiku veelgi keerulisemaks muutnud.

Esmapilgul võib keskkonnasõbralik elektriauto tunduda auto ostmisel parim valik. Ilma põhjaliku kaalutluseta ei tasu aga otsusega kiirustada. Elektriautodel on oma eelised ja häirivad puudused, samamoodi nagu ka bensiini-, diisel- või isegi hübriidmootoril.

Vaatame põhjalikult kõiki olemasolevaid võimalusi, mis aitavad kasutatud autot valida.

Kuidas valida autot ostes kütusetüüpi?

Tänapäeva turul võib kasutatud auto ostmiseks leida palju nõuandeid, kuid enamik neist on tarbetult keerulised. Tegelikkuses tuleks kõigepealt koostada lihtne nimekiri.

Kuigi keerulistesse üksikasjadesse süvenemine ei ole vajalik, on kasulik hinnata oma igakuist läbisõitu, määrata täpselt kindlaks oma sõidutingimused ja keskkond, koostada selge kütuse-eelarve ja otsustada, kuidas sa plaanid kasutatud auto eest tasuda.

Kas sa oled näiteks avatud kasutatud auto rahastamisvõimalustele, mis võivad sind viia uuemate ja kallimate sõidukiteni, või eelistad maksta täishinda?

Mõistliku nõudmiste nimekirja koostamine aitab eristada autosid, mida sa soovid, nendest, mida sa tegelikult endale lubada saad.

Võtame statistikal põhineva lihtsa stsenaariumi. Vastavalt Ameerika Ühendriikide maanteeameti andmetele kulutab keskmine perekond Ameerikas 140-190 eurot kütusele ja läbib umbes 1600 kilomeetrit kuus. Need andmed viitavad sellele, et keskmine pere soetab sõidukeid, mis ei ole väga ökonoomsed. Näiteks sõites sõidukiga, mille kütusesäästlikkuse näitaja on 13 km/l, kulub 1600 kilomeetri läbimiseks kuus umbes 100-105 eurot kütusele.

Seega, kui eesmärgiks on pikendada sõiduulatust ühe kütusepaagiga ja lõppkokkuvõttes vähendada kütusekulusid, tuleks eelistada kütusesäästlikke hübriide, mis suudavad kombineeritud sõidu puhul saavutada vähemalt 17 km/l, või isegi elektrisõidukeid, sest need sobivad hästi omanikele, kes otsivad ökonoomsust ja madalaid kulusid.

Erinevad valikuvõimalused ja nende võrdlus

Autod on saadaval mitmesuguste mootoritüüpidega, mille hulka kuuluvad bensiini-, diisel-, hübriid- ja elektrimudelid. Kõigil neil mootoritüüpidel on erinevad omadused, mida saab teatud keskkondades maksimaalselt ära kasutada.

Näiteks pakuvad bensiinimootoriga autod dünaamilist sõidukogemust linnas ja maanteel, diiselmootoriga sõidukid paistavad silma pikamaasõitudel ning elektriautod on muutunud suurepäraseks valikuks, kui neid toetab hästi arenenud laadimisinfrastruktuur.

Uurime, millised on nende mootoritüüpide erinevused autodes.

Bensiinimootoriga autod

Aastakümneid on puhta bensiinimootoriga autod jäänud enamiku autojuhtide jaoks vaikimisi valikuks ning need on endiselt paljude sõidukiostjate jaoks kõige praktilisem valik. Seda eriti, kui arvestada, milliseid muljetavaldavaid edusamme on kaasaegsed bensiinimootorid teinud kütusesäästlikkuse osas.

Sellega kaasnevad siiski mõned lisatingimused. Täpselt nagu nendes „liiga hea, et tõsi olla“ reklaamides.

Tänapäeval saavad kasutatud autode ostjad valida erinevate bensiinimootorite, sealhulgas looduslikult aspireeritud, turbolaadimisega ja elektrifitseeritud variantide vahel, mis on varustatud kerghübriidsüsteemidega. Kuigi kõik need süsteemid aitavad autosid edasi viia, erinevad need oluliselt jõudluse, rafineerituse, töökindluse ja muidugi ka kütusesäästlikkuse poolest.

Kõige töökindlam valik on looduslikult aspireeritud mootor, sest sellel puuduvad lisakomponendid, mis võivad sinu kohalikule mehaanikule liigselt tegevust pakkuda. Kütusesäästlikkuse osas on aga esikohal kerghübriid. Sõltuvalt sõidukist võivad kerghübriidmootorid kütusesäästlikkust suurendada 6-20%, sõltuvalt sellest, kui raske jalaga on autojuht.

Bensiinimootoriga sõidukite eelised ja puudused

Bensiinimootori suurimaks eeliseks on selle tuttavlikkus, kasutusmugavus ja lai valik erinevaid autotüüpe, mille hulka kuuluvad kupeed, luukpärad, universaalid, maasturid ning isegi nelikveolised sõidukid.

Siiski leidub ka puudusi, mis võivad mõnikord eeliseid varjutada. Kõige tähtsamaks on järgmised punktid:

• Bensiinimootorid võivad olla väga õlinõudlikud. Kuigi bensiinimootorite puhul on normaalne, et need tarbivad veidi õli, võib ebakorrektne hooldus viia õli tarbimise järsu suurenemiseni.
• Tavaliselt tarbivad need rohkem kütust. Linnaliikluses saab sobiva mootori töömahu ja võimsuse suhte korral saavutada häid tulemusi.

Tootjad valivad sageli väikese võimsusega mootorid peredele suunatud sõidukitele, nagu Ford Bronco Sport, väites, et neil on muljetavaldavad ökonoomsuse näitajad. Tegelikkuses on aga neid väidetavaid ökonoomsuse näitajaid raske saavutada.

Väikesed mootorid vajavad pidevat jõupingutust, et energiat toota ning võivad lõpuks tarbida sama palju kütust kui suuremad mootorid. Need on suurepäraseks lisaks väikestes, kergetes sõiduautodes, nagu Ford Fiesta või Volkswagen Golf, kuid ei sobi suurematesse sõidukitesse, nagu Honda CR-V või Toyota Camry.

Diiselmootoriga autod

Euroopa oli aastakümneid ainus piirkond maailmas, kus diiselmootoriga sõiduautodel oli märkimisväärne turuosa. Selle põhjuseks olid tõenäoliselt poliitilised ja turunduslikud asjaolud: arvati, et diiselmootorid vähendavad heitkoguseid ja aitavad vähendada saastet. Samuti on ostjad olnud valmis eirama mootori ebameeldivat vibratsiooni, liigset müra või suuremaid hoolduskulusid muljetavaldava kütusesäästlikkuse tõttu.

Kuigi diiselmootoreid peetakse kütusesäästlikkuse poolest sageli üheks parimaks autotüübiks, on nende maine saanud kannatada - seda peamiselt tänu heitkoguste petmise skandaalile, millesse oli segatud teatud autotootja, kelle nime me ei hakka siinkohal nimetama.

Diiselmootoriga autode eelised ja puudused

Diiselmootoriga auto ostmine on kõige mõistlikum valik, kui pead iga päev läbima sadu kilomeetreid või kui soovid osta raskete koormate vedamiseks mõeldud pickup'i. Sellistel juhtudel võib diiselmootoriga kasutatud auto olla ratsionaalne valik, sest suur aastane läbisõit ja kütusesäästlikkus võivad kompenseerida suuremaid hoolduskulusid.

Teistel juhtudel ei ole diiselmootorid siiski parim valik. Rangemate heitgaasieeskirjade tõttu on diiselmootoriga autodele vaja kallist heitgaasisüsteemi, et vähendada mürgiseid osakesi. Madala kiirusega ja ummikutega linnas võivad need süsteemid üsna kiiresti ummistuda.

Lisaks sellele kulub külmemal ajal diiselmootoritel bensiinimootoritega võrreldes kauem aega optimaalse töötemperatuuri saavutamiseks. See muudab need vähem kütusesäästlikuks, kui neil ei ole just aega üles soojeneda ja tõhusalt töötada, näiteks sõites maanteel väljaspool linna ühtlase kiirusega. Lühikesed sõidud linnas või pidev liiklusummikutes seismine ei ole diiselmootori puhul kuigi otstarbekad.

Hübriidautod

Hübriidautod moodustavad olulise kategooria autotüüpide mitmekesisuses, mida eristab nende kahekordne jõuseadme süsteem. Need sõidukid kombineerivad traditsioonilise sisepõlemismootori, mis töötab sageli bensiiniga, elektrimootori ja akupaketi.

Tänapäeval saavad ostjad valida kahte tüüpi hübriidide vahel: iselaadivad hübriidid ja pistikhübriidid.

• Iselaadivatel hübriididel on üsna väike aku maht, mis töötab bensiinimootori abina. Hübriidsüsteem lülitab mootori välja ja kasutab elektrilist jõuallikat, kui sõidetakse mööda teed, pidurdatakse või sõidetakse ühtlasel, kuid madalal kiirusel.
• Seevastu pistikhübriididel on palju suurem akupakett ja võimalus tühjenenud akusid laadida sõidu ajal, kodus või isegi avalikes laadimisjaamades.

See ainulaadne kombinatsioon võimaldab sõita elektrienergia abil 15 kuni 80 kilomeetrit. Kui akud tühjenevad, muutub bensiinimootor peamiseks jõuallikaks ja sõiduk töötab edasi nagu tavaline hübriid.

See kombinatsioon pakub pikemateks sõitudeks ka sisepõlemismootori suuremat ulatust. Hübriidautode mitmekülgsus muudab need ahvatlevaks valikuks keskkonnateadlikele autojuhtidele, kes soovivad vähendada oma süsiniku jalajälge, ilma et nad ohverdaksid traditsiooniliste autotüüpidega seotud praktilisust ja mugavust.

Hübriidide eelised ja puudused

Hübriide kiidetakse sageli nende madalama CO2-heite ja suure kütusesäästu eest linnakeskkonnas. Kui bensiini- ja elektrimootorid töötavad omavahel sujuvalt, pakuvad need kuni 50% paremat kütusesäästlikkust võrreldes sarnaste bensiinimootoritega. Valides aga kallima pistikhübriidi ja kasutades igapäevaseks sõiduks elektrienergiat, võivad igakuised kütusekulud väheneda miinimumini.

Need võivad olla kaalukad argumendid hübriid- või pistikhübriidsõidukite ostmiseks, kuid sellisel täiustatud tehnoloogial on ka oma hind.

Suurema nõudluse tõttu on kasutatud hübriidautod palju kallimad kui puhta bensiinimootoriga alternatiivid. Peale selle kaotavad akupaketid mõneaastase kasutamise järel oma täislaetavuse, mille tagajärjel halveneb elektriline läbilaskevõime ja mõnel juhul tuleb akumoodulid või lausa kogu akupakett kallimalt välja vahetada.

Elektrisõidukid (EV-d)

Erinevalt traditsioonilistest bensiini- või diiselmootoriga sõidukitest on elektriautodel elektrimootorid, mida toidavad laetavad akumoodulid, mistõttu puudub vajadus sisepõlemismootorite järele ja loomulikult puudub ka heitgaaside emissioon.

Viimase kümne aasta jooksul on tootjad näidanud märkimisväärseid edusamme akude keemiatehnoloogias, mis aitab kõrvaldada muret sõidu ulatuse osas, kuid seda ainult uute elektriautode ostjate jaoks. Kasutatud elektriautodega on asi aga teisiti, sest enamik taskukohaseid elektriautosid on väiksema akupaketiga ning piiratud ulatuse ja tehnoloogiaga. Seetõttu sobivad need enamasti ainult linnaautodeks.

Elektriautode eelised ja puudused

Elektriautode kõige olulisemad ja ilmselgeimad eelised on nende vaikne töötamine, sujuv sõitmine, suurepärane jõudlus ja märkimisväärselt soodsad jooksvad kulud, kui sul on olemas oma energiaallikas (nt päikesepaneelid kodus). Sõltuvalt seadistusest võib elektriauto laadimine kodus maksta vaid 1,8 eurot iga 1600 kilomeetri kohta.

Kuigi elektriautod pakuvad mitmeid silmaringi avardavaid eeliseid, sõltuvad need siiski suuresti laadimisvõrgu infrastruktuurist, et rahuldada sinu auto vajadusi. Selline üleminek nõuab paratamatult uut lähenemisviisi sõiduki omamisele, sest elektriautode omanikud peavad kohanema auto laadimisvajadustega, mitte vastupidi.

Omamise kogukulud

Kuigi auto esialgne hind on sageli tähelepanu keskmes, on oluline meeles pidada, et auto kättesaamisel lisanduvad sellele uued jooksvad kulud.

Amortisatsioon

Levinud väärarusaam on see, et kõik uued autod amortiseeruvad sarnase kiirusega. Sõiduki amortiseerumine ei sõltu aga mitte ainult margist ja mudelist, vaid ka mootori tüübist.

Tänapäeval on bensiini-, hübriid- või diiselmootoriga sõidukite jääkväärtus kõige kõrgem, sest need pakuvad kõige lihtsamat võimalust sõiduki omamiseks. Näiteks säilitab Toyota RAV4 pärast viieaastast omamist umbes 50-55% oma algsest väärtusest, sõltuvalt sellest, kas sellel on täishübriid- või pistikhübriid jõuseade.

Elektriautode ostjad seisavad praegusel hetkel silmitsi kõige suurema amortiseerumisega. Kuna akutehnoloogia areneb pidevalt, on iga uus elektriauto turul täiustatud akukeemia, paremate akude ja üldise tõhususega, mis muudab vanemad mudelid vähem konkurentsivõimeliseks ja potentsiaalsetele ostjatele vähem atraktiivseks.

Toome ühe näite: täiesti uus Audi e-Tron GT maksab täna keskmiselt 110 000 eurot, samas kui kahe aasta vanune, vähese läbisõiduga mudel maksab keskmiselt 60 000 eurot. Teisisõnu on see vaid kahe aasta jooksul kaotanud umbes 45% oma väärtusest.

Loomulikult on tõenäoline, et see tulevikus muutub (ja võib sõltuvalt asukohast olla erinev ka juba praegu).

Kindlustus

Tavaliselt arvutatakse kindlustusmakseid automargi, mudeli, sinu vanuse, sõiduajaloo, elukoha ja loomulikult auto kütusetüübi alusel. Seega, kui otsid autot, mille kindlustamine on odavam, siis vali pigem bensiinimootoriga auto.

Forbes Advisor'i analüüsi põhjal olid kõige odavamad kindlustatavad autod Honda CR-V, Jeep Wrangler, Subaru Forester või Hyundai Tucson - traditsioonilise bensiinimootoriga autod. Nende keskmine kindlustusmakse oli 1500 eurot.

Antud analüüsi teeb huvitavaks asjaolu, et samade autode kindlustamine, millel on hübriid- või pistikhübriid jõuseade maksab keskmiselt 90-180 eurot rohkem, samas kui elektriautode kindlustuskulud võivad ulatuda kuni 3670 euroni. Näiteks Porsche Taycani keskmine aastane kindlustusmakse on 4300 eurot ja Tesla Model S-il 3400 eurot. Võrdlusena saab näiteks Audi R8 superautot kindlustada 3750 euro eest.

Kütusekulu

Kütusekulu on üks neist kuludest, mida märkad koheselt iga kord, kui külastad tanklat või laadimisjaama. Vaatame lühidalt, kui palju maksab eri tüüpi sõidukite tankimine.

Bensiinimootoriga sõidukite kütusekulu. Selliste autode nagu Toyota Corolla ökonoomsus on 13 km/l. Kui aastane läbisõit on 19 300 kilomeetrit, on kütusekulu umbes 1100 eurot.

Diiselmootoriga sõidukite kütusekulu. Kui plaanid osta sellist diiselmootoriga autot, nagu Chevrolet Tahoe maastur, mille keskmine ökonoomsus on 10 km/l, siis kulutad aastas umbes 1900 eurot.

Hübriidsõidukite kütusekulu. Enamik kaasaegseid hübriidsõidukeid on tänapäeval kütusesäästlikud. Isegi selliste peredele mõeldud maasturite nagu Honda CR-V ökonoomsus on keskmiselt 16 km/l. Sellest lähtuvalt on kütusekulu 900 eurot.

Elektriautode laadimiskulud. Elektriauto laadimiskulud sõltuvad elektrienergia maksumusest sinu kodus ja laadimisjaamades. Kui aga 1 kWh maksab 0,28 eurot, siis kulub 19 300 kilomeetri läbimiseks umbes 2300 eurot.

Hooldus

Regulaarne iga-aastane hooldus on oluline, et tagada sõiduki tõrgeteta toimimine. Siiski on oluline rõhutada, et hoolduskulud ei erine mitte ainult markide, mudelite või mootorisuuruste lõikes, vaid ka kütusetüüp mõjutab neid oluliselt.

Selles valdkonnas on elektriautodel selge eelis teiste kütuseliikide ees. Elektrisõidukid on vähem keerulised, nende liikuvate osade arv on väiksem, mistõttu on neid lihtsam ja odavam hooldada. Viieaastase kasutusaja jooksul hõlmavad vajalikud hooldustööd tavaliselt rehvide, piduri- ja käigukastivedeliku vahetamist, jahutussüsteemi loputamist ja 12V aku vahetamist, mis läheb hinnanguliselt kokku maksma 455-545 eurot.

Kui tegemist on bensiini-, hübriid- või diiselmootoriga sõidukitega, võivad hoolduskulud ulatuda 180-270 eurost kuni 900 euroni aastas, sõltuvalt hoolduskohast ja varuosade hinnast. Näiteks märgib RepairPal, et keskmine kulu ainult õlivahetuse eest BMW X5 puhul on vahemikus 160-183 eurot, samas kui sama teenus Toyota Corolla puhul jääb vahemikku 104-118 eurot.

Keskkonnaalased asjaolud

Kuna paljud inimesed pooldavad autode heitkoguste vähendamist kui lahendust keskkonnaprobleemidele, on oluline teadvustada, et ainult transpordisektoris tehtavatest muudatustest ei piisa.

Ehkki elektriautod on kindlasti paremad kui traditsioonilised sõidukid, ei ole isegi need keskkonnale ohutud. Vastab tõele, et need ei tekita küll heitgaase, kuid nende tootmine sõltub haruldastest maamaterjalidest ja energiamahukatest liitiumakudest, mis võivad tekitada märkimisväärset kahju. Lisaks sõltub elektrienergia kvaliteet sellest, kuidas seda toodetakse.

Seda arvesse võttes on elektri- või hübriidauto omamine, võrreldes auto mitteomamisega, ilmselt parim, mida me praegu keskkonna heaks teha saame, eriti kui rääkida globaalsest soojenemisest.

Investeeringu kindlustamine tulevikuks

Vaadates sõidukituru arengut, selgub, et kõige mõistlikum strateegia oma investeeringu pikaajaliseks kaitsmiseks on valida elektri-, hübriid- või muud kütusesäästlikud sõidukid.

Need valikud ei ole mitte ainult kooskõlas areneva keskkonna- ja regulatiivse maastikuga, vaid lubavad ka suuremat vastupidavust kütusehindade kõikumise ja vältimatu ülemineku suhtes jätkusuutlikule transpordile.

Lisaks ülaltoodule ei tasu unustada seda, milline on hea kasutatud auto ning kui oluline on selle otsimisel arvestada selliseid tegureid nagu hooldus, läbisõit ja õnnetusjuhtumite ajalugu.